Ajulabori töötuba

Ajule käed külge! Laseme osalejatel kogeda, kuidas on võimalik oma hallollust uurida erinevate lihtsamate ja keerulisemate vidinatega ning mida tulemused meile meie oma aju toimimise kohta ütlevad. Kui lihtne on mõnikord aju reaalsustaju petta, kui keeruline on uute tajuelamustega kohaneda ning kui erinevalt võivad erinevad inimesed maailma tajuda?

Ajulabori formaat kestab kokku 90 minutit, mille sees on põgus ülevaade erinevatest seadmetest (30 min) ning töötoa stiilis katsetamine mitmete erinevate ülesannete juures (4x15min). Ajulabori osalejate ideaalne arv on umbes 30 inimest. Ajulabori pikkus võib sõltuda ka inimeste arvust: kui on soov pakkuda ajulaborit rohkematele inimestele, saab seda läbi viia ka pikema aja jooksul. Tehnoloogiat tutvustavat osa võib läbi viia ka suuremale publikumile (Psühholoogia ja tehnoloogia teadusteater). Allpool pikem seletus vaid mõnest seadmest, mis ajulaboris alati olemas on.

Tutvu hindadega siin.

Uuri veel: Ajulabor Virtuaalreaalsus / Erilisemad soovid / Tarretisest aju

Tagurpidi maailma prillid

Kui edukalt on võimalik toimida maailmas, mis on pööratud täiesti pahupidi? Osalejad saavad kompida oma aju plastilisuse piire ning võivad tihti lausa vanduda, et nende oma käsi ei kuula enam sõna.


Ajulainete mõõtja

Kas psühholoogid loevad mõtteid? Oleneb, mida mõtete all silmas pidada. Antud seadeldisega loeme, kas inimene hetkel keskendub pingsalt või on ta mõtted pigem hajevil.


Kokutamismasin

Ehe näide sellest, kui hästi on aju kohanenud iseenda tööga. Kui räägime, kuuleme koheselt ka iseenda häält. Tekitades rääkimise ja hääle kuulmise vahele aga tillukese viivituse, kogeme tihti lausa täielikku kõnevõime kadumist.

Eristusläve kaardid

Mõne jaoks on maailm värvilisem kui teise jaoks. Seda sõna otseses mõttes, kuna inimeste võime eristada värve on erinev. Kes näeb rohkem, kes vähem? Millised näod on usaldusväärsemad kui teised? Meil on vahendid selle objektiivseks väljaselgitamiseks.

Parajalt mõnusad mõistatused

Tegelikult ei pruugi mõistatused üldsegi nii keerulised olla, kui nad meile pealtnäha paistavad. Miks me siis ikka neid ära ei suuda lahendada?


Stroopi test

Kui impulsiivsed me oleme ja mis meie impulsiivsust mõjutab? Stroopi test annab aimu sellest, kuidas meie ajus on justkui erinevad teed, mida mööda vastuvõetud info liigub. Paneme inimese iseendaga vastuollu nii, et ta ütleb välja midagi hoopis teist kui näeb. Saame vastuse sellele, miks on raske nimetada värvide nimetusi, kui need on kirjutatud mingi teise värviga.

Reaktsiooniaja mõõtmine

Kui küsida, mida eksperimentaalpsühholoogias kõige rohkem mõõdetakse, siis arvatavasti oleks üks vastustest reaktsiooniaeg. Ajulaboris testime lihtsal viisil  reaktsiooniaega ning paneme nii mõnegi endale tunnistama, et ka inimeste võimetel on piirid.

Loodud Mozello poolt - lihtsaim viis luua veebileht.

 .